IGA RAAMATUTE ANNETAJA SAI ENDALE HOIURAAMATUKOGU TELGIS VALIDA TÄNUTÄHEKS UUE RAAMATU

OSA ANNETATUD RAAMATUTEST LEIDSID KOHE UUE HUVILISE LUGEJA

23. oktoobril toimus Eesti Hoiuraamatukogu teabe- ja raamatute kogumise päev Pärnu Keskraamatukogus, mis oli Hoiuraamatukogu üle-eestilise kampaania ANNA RAAMATULE UUS ELU avalöök.

Hoiuraamatukogu kogus Pärnu inimestelt ligemale 3000 teavikut.

 

 

„Pärnakate huvi oli suur, aga seda me lootsimegi,“ kommenteeris Eesti Hoiuraamatukogu direktor Gerda Kulli-Kordemets. „Üllatav oli ehk see, et paljud raamatuid annetanud inimesed leidsid endale kohapealt juba uut lugemist asemele. See oli muidugi marginaalne osa kogutust, kuid just see on meie tegevuse toredaim osa: kui raamat otsib uut lugejat, siis ta leiab selle. Ülejäänu, ehk siis enamik kogutust, läheb – nagu tavaliselt – jagamisele erinevate raamatukogude, lasteasutuste, haiglate ning teiste asutuste vahel või leiab endale koha Eesti Hoiuraamatukogu hoidlates. Paratamatu on aga see, et osa teavikuid on jõudnud oma eluteekonna lõppu ning peavad minema utiliseerimisele,“ lisas Kulli-Kordemets.

Ühtlasi jagasid Hoiuraamatukogu spetsialistid Pärnu raamaturahvale teavet selle kohta, milliseid väljaandeid Hoiuraamatukogu vajab ja ootab, et neile uus lugeja leida, ning millised väljaanded ja millise eeltöötlusega võib annetaja juba ise utiliseerimisele suunata.

Järgmine üritus sarjast ANNA RAAMATULE UUS ELU toimub juba 13. novembril Kärdla Linnaraamatukogus. 22. jaanuaril on aga kokku lepitud ANNA RAAMATULE UUS ELU päev Võrumaa Keskraamatukogus.

 

Algab Eesti Hoiuraamatukogu teabe- ja raamatute kogumise aasta ANNA RAAMATULE UUS ELU

Eesti Hoiuraamatukogu annab sel laupäeval 23. oktoobril kella 11 – 15 Pärnu Keskraamatukogus avalöögi suurprojektile ANNA RAAMATULE UUS ELU.

Eesti Hoiuraamatukogu ülesandeks on muuhulgas koguda elanikkonnalt kokku neil üleliigseks muutunud raamatud ning jagada need laiali raamatukogudele ja teistele asutustele – ühesõnaga leida raamatule uus lugeja.
„Harilikult ootame meie, et raamatud toodaks meie juurde, kuid järgneva aasta jooksul proovime katseliselt minna ise kliendi juurde, et muuta see talle mugavamaks,“ selgitas Eesti Hoiuraamatukogu väljaannete osakonna juhataja Kai Lugus.

Kavas on koguda Pärnu rahvalt kokku neil üle jäänud raamatuid ning rääkida huvilistele raamatu elukaarest: kuidas leida igale raamatule uus lugeja või – kui enam midagi muud üle ei jää – muuta raamatu elu lõpp väärikaks ja kasulikuks.

„Õpetame, kuidas raamatut käidelda, et võimalikult suur osa sellest saaks minna taaskasutusse. Raamatulgi on elukaar, millel on kindel algus ja paraku ka lõpp – nagu igal inimeselgi. Ühel päeval saab mõne raamatu elu lihtsalt otsa,“ ütles Hoiuraamatukogu väljaannete osakonna juhataja Kai Lugus.

Direktor Gerda Kordemets lisas: „Me, eestlased, oleme ju kirglik raamaturahvas ja meil on väga raske mõelda raamatust, kui millestki, mille maine teekord kunagi lõpeb. Ka minul on peaaegu paranoiline tõrge raamatu ära viskamise suhtes. Oma töös peame seda siiski sageli tegema. Ja tõesti – raamatust võib ju mõelda ka kui taarast, kui vormist, mis toob meieni teatud sisu.“

„Punase märgistusega kastid, kuhu võib oma üleliigsed heas korras raamatud tuua, on Pärnu Keskraamatukogus juba eelmisest reedest olemas,“ jätkas Lugus. „Raamatuid saab tuua ka laupäeval 11 – 15 Hoiuraamatukogu punasesse telki Pärnu Keskraamatukogu esisel platsil ning igal täistunnil jagab Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru raamatukogu saalis praktilisi nõuandeid, mida teha nende raamatutega, millele enam uut lugejat leida pole võimalik.“

Pärnu teabe- ja kogumispäev on esimene üritus Eesti Hoiuraamatukogu teabe- ja kogumiskampaanias ANNA RAAMATULE UUS ELU. „Juba 13. novembril oleme Hiiumaal Kärdla Linnaraamatukogus, jaanuaris sõidame Võrumaa Keskraamatukokku. Aasta jooksul püüame teha Eestimaale ring peale,“ lisas Kai Lugus.

Eesti Hoiuraamatukogu aitab raamatud ringlusse!

Kontakt:

Kai Lugus, väljaannete osakonna juhataja, 53080458

ŠVEITSI HOIURAAMATUKOGU SPEICHERBIBLIOTEK BÜRON´IS LUCERNE´I LÄHISTEL ON ÜKS EUROOPA MOODSAMAID

Eesti Hoiuraamatukogu direktor Gerda Kulli-Kordemets viibis vahemikus 17.- 24.09.2021 Šveitsis, peaeesmärgiga tutvuda Euroopa ühe moodsama ja silmapaistvama Hoiuraamatukoguga Lucerne´i lähistel Büronis.

„Speicherbibliotek on uue aja robotraamatukogu, mille hoidlatesse töötajatel asja pole,“ rääkis Kulli-Kordemets. „Neil pole isegi võimalik sinna minna, kuna selle maja hoidlates on õhu hapnikusisaldus maksimaalselt 13,7 %, mis tagab tuleohutuse ja tolmuvabaduse. Naljaga pooleks ütlevad nad, et nad teevad endast kõik, et inimesed sinna ei läheks.“

 

 

 

 

SELLEKS, ET ROBOTHOIDLAS POLEKS TULEOHTU JA TOLMU, VÄHENDATAKSE PILDILOLEVA APARATUURI ABIL SEALSES ÕHUS HAPNIKUSISALDUST 13,7 PROTSENDINI

RAAMATUTE TOLMUIMEJA: KUI RAAMATUD SAABUVAD SPEICHERBIBILOTEK´I, LÄBIVAD NAD KÕIGEPEALT PUHASTUSMASINA

Hoidlates on 15 m kõrgused riiulid, mida teenindavad robotkraanad: „Arvuti abil juhitavad kraanad ei ole veel nii osavad, et oskaksid võtta riiulist kindla raamatu, seetõttu on raamatud riiulites kastidega. Robot tunneb ära õige kasti, toob selle töötajani ja viib pärast vajaliku trükise võtmist või tagasipanemist taas kohale,“ kirjeldas Kulli-Kordemets.

 

 

 

„Suurim erinevus meie raamatukogude tööga võrreldes on see, et Šveitsi saksakeelse piirkonna raamatukogudel on tänapäeval minimaalselt hoidlapinda ja kogu vabanenud ruum on antud lugejate kasutusse. Kohapeal hoitakse trükiseid peaaegu ainult avariiulitel, kõik ülejäänu on hoiustatud Specherbibliotek´is, kust neid päevase etteteatamisega sobivasse raamatukokku tellida saab.“

RAAMATUKOGU TÄNAVAKE BERNIS

BASELI LINNARAAMATUKOGUS ON VANA HOONE VAIMSUS ÜHENDATUD MOODSA SÄRAVA DISAINIGA

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisaks Speicherbibliotek´ile külastas Gerda Kulli-Kordemets ka Pestalozzi raamatukogu Zürichis, Lucerni Ülikooli raamatukogu, Baseli linnaraamatukogu (Staatsbibliotek) Liestalis ja Berni Ülikooli raamatukogu.

EHR direktori jaoks oli hämmastav, kui palju on Šveitsi riik viimasel kümnendil investeerinud nimelt raamatukogude kaasajastamisse: „Kogu raamatute filosoofia on ümber mõtestatud, peaaegu kõik raamatukogud on hiljaaegu renoveeritud ja need on tehnoloogilises plaanis väga modernsed. Specherbibliotek oma ülimoodsate lahendustega tekitas mul aga rea küsimusi. Näiteks, miks me Eestis kavandame Pärandihoidlat, mis on juba praegu (umbes kümme aastat enne oma arvatavat valmimist) täiesti aegunud kontseptsiooniga?“

 

6. mail kell 11 – 17 toimub Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Hoiuraamatukogu ühine säilitusalane seminar „Raamatu teekond: loogeldes loojangu poole“

Otseülekanne toimub Slido keskkonnas: https://app.sli.do/event/8lav6wvy/live/questions

 

 

Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Hoiuraamatukogu kutsuvad säilitusalasele veebiseminarile 6. mail kell 11.00—17.00.

Säilitamine on mäluasutuste üks olulisi tegevusi, mis tagab kasutajale vajaliku teabe kättesaadavuse kui ka kultuuriväärtuste säilimise. Mida, kuidas ja kui palju säilitada – need on küsimused, millega puutuvad kokku kõik kogusid omavad asutused ja organisatsioonid.

Rahvusraamatukogu ja Eesti Hoiuraamatukogu säilitusalasel seminaril mõtestatakse raamatute (laiemalt trükiste) tähtsust ühiskonna arengus ja raamatute elukaare erinevaid aspekte. Vaadeldakse säilitamise sisulisi ja praktilisi lahendusi nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis.

Seminar on suunatud kõigile trükiseid omavatele mäluasutustele ja annab võimaluse tihendada raamatukogude vahelist koostööd, vahetada kogemusi ning kooskõlastada säilitusalaseid põhimõtteid. Sihtrühmaks on raamatukogud, muuseumid, arhiivid, jt kultuuriasutused ja -organisatsioonid, kes tegelevad trükiste väljaandmise, kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega.

Moderaator: Kalju Tammaru, Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja

Rohkem infot: Kaire Lass, Eesti Rahvusraamatukogu peavarahoidja, kaire.lass@nlib.ee, 5680 7104

Päevakava:

11.00—11.05 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo avasõnad

Sissejuhatavad ettekanded

11.05—11.30 Teadlaste roll inimeste digijälgede loomises 
Maria Murumaa-Mengel, PhD, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi  sotsiaalmeedia lektor

11.30—11.50 Raamat 21.sajandi rahvusraamatukogus 
Piret Lotman, RR vanemteadur

11.50—12.10 Väljaannete säilitamine Eestis  
Ülle Talihärm, Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik

12.10—12.30 Uus erand kultuuripärandi kättesaadavaks tegemiseks  
Henrik Uustalo, Eesti Rahvusraamatukogu autoriõiguse juhtiv spetsialist

Raamatukogude ülevaated ja ootused hoiuraamatukogu teenusele

12.35—12.55 Tartu Ülikooli raamatukogu ülevaade 
Kristhel Haak, Tartu Ülikooli raamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja

12.55—13.15 Teavikute säilitamisest Tallinna Keskraamatukogus  
Aivi Sepp, Tallinna Keskraamatukogu töötlusosakonna juhataja

13.15—13.35 Hoiuraamatukogu kui rahvaraamatukogu oluline koostööpartner 
Kaili Õunapuu-Seidelberg, Lääne-Virumaa keskraamatukogu direktor

13.35—13.55 Paneme raamatud liikuma! 
Riin Olonen, Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogusüsteemi peaspetsialist

14.00-14.50 Lõunapaus  

Hoiuraamatukogud maailmas ja Eestis

14.50—15.15 To receive, store and offer material for the use of other libraries – The tasks of  National Repository Library of Finland 
Johanna Vesterinen, Soome Hoiuraamatukogu direktor

15.15—15.40 The Cooperative Storage Library Switzerland (CSLS) – a successful multi-cantonal cooperation 
Daniel Tschirren, Luzerni Kesk- ja Ülikooli raamatukogu asedirektor

15.40—16.00 Säilitada või hoida? Toimida või tegutseda? Omada või olla? Eesti Hoiuraamatukogu täna ja teel tulevikku
Gerda Kulli-Kordemets, Eesti Hoiuraamatukogu direktor

Vestluspaneel

16.00—17.00  Raamat kui prügi
Gerda Kulli-Kordemets, Eesti Hoiuraamatukogu direktor
Marion Leetmaa, AS Ragn Sells keskkonnaspetsialist
Esper Linask, AS Keskkonnateenused välisturgude ostu-müügijuht
Kristian Kirsfeldt, Disaini Loovagentuur Velvet, disaini loovjuht

 


Rohkem infot: https://www.nlib.ee/et/raamatu-teekond-loogeldes-loojangu-poole

Eesti Hoiuraamatukogu teenindab külastajaid eelneva kokkuleppe alusel.

Kristi Väärtmaa tel  521 3464 / e-post kristi.vaartmaa@hoiuraamatukogu.ee

Raamatute äraandmiseks saab kellaaja kokku leppida telefonil 646 5202.

Eesti Hoiuraamatukogu alustas koostööd Eesti Töötukassa ja Justiitsministeeriumiga, pakkudes võimalust vabatahtlikel ja ühiskondliku töö tegijatel panustada raamatukogu töödesse-tegemistesse. Sel viisil saame kaasa aidata sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele ja praktilisele ajakasutusele.

Oodatud on ka kõik teised, kel soov või vajadus rakendada oma oskusi, jõudu ja aega kasulikult ning kel huvi töötada nimelt raamatute keskel.

Vabatahtliku töö võimaluste kohta Eesti Hoiuraamatukogus saab täpsemat infot e-posti aadressil: kai.lugus@hoiuraamatukogu.ee

Eesti Pimedate Raamatukogu pressiteade

Mullu kevadel oli Tallinna Ülikoolis avatud erivajadustega lastele mõeldud õppevahendeid tutvustanud näitus „Kaasav ELU“, millel välja pandud ülikoolis pea 15 aasta jooksul valmistatud puuteraamatud. Veidi enam kui kuu tagasi lõppes Eesti Ajaloomuuseumi, Vabamu ja Eesti Arhitektuurimuuseumi projekt, mille raames valmistati Tallinna vanalinna tosina ajaloolise hoone ning paiga kombatavad pildid ja kirjeldustõlked. Puuteraamatutes on punktkirjas tekstid ja plastmasslehtedel reljeefsete piltide juures samas kirjas selgitused. Punktkirja kasutajaile valmis Eesti Pimedate Raamatukogus äsja uue aasta kalender. 4. jaanuar on aga punktkirjapäev, kui möödub 212 aastat rahvusvahelise pimedate kirja looja Louis Braille sünnist.

Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Kõige enam kasutavad punktkirja ja loevad selles kirjas raamatuid pimedad lapsed. Koolis selgeks saadud Braille kiri annab kirjaoskuse. Lugemisoskus tekitab huvi maailmas toimuva vastu. Põhikooli lõpetades punktkirjas raamatute lugemine siiski väheneb – asemele tulevad näitlejate esituses salvestatud heliraamatud ja kõnesünteesitarkvaraga arvutiga loetav kirjandus, mis võimaldavad info kiirema saamise.

Eesti peamine punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Tallinnas asuv Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana tegutsev Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on 950 nimetust punktkirjas raamatuid. Viimastel aastatel on valmistatud põhiliselt punktkirjas lasteraamatuid. Mullu trükiti Braille kirja Andrus Kivirähki „Tont ja Facebook“ ning Hugo Vaheri „Vääna jäljekütid“ kolm raamatut. Kahe raamatuga on esindatud Kairi Look ja Kadri Hinrikus. Lugejateni jõudsid punktkirjas ka Ilmar Tomuski, Eno Raua, Markus Saksatamme, Jaanus Vaiksoo, Kaida Klaosi, Siiri Pärksoni ja Maria Parri kirjutatud lasteraamatud. Vene keeles anti välja Aleksandr Puškini ja Aleksandr Volkovi kaks lasteraamatut.

Maailma Pimedate Liit võttis 2000. aastal Melbourne’is toimunud täiskogul vastu Louis Braille sünnikuupäeva ülemaailmseks punktkirjapäevaks kinnitanud resolutsiooni. Esimest korda märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva 2001. aasta 4. jaanuaril. Eestis tehti seda Eesti Pimedate Raamatukogu eestvõttel esmakordselt kolm aastat hiljem, 2004. aastal.

Priit Kasepalu
Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht
Telefon: 5646 8364
e-post: priit.kasepalu@epr.ee

 

 

 

 

 

 

 

23.12.2020 on Eesti Hoiuraamatukogu avatud kella 9.00 – 14.00.
24.12.2020 – 03.01.2021 on raamatukogu suletud.

Soovime kõigile tugevat tervist, rahulikke jõule ja rõõmurikast aastavahetust!

 

Alates 1. detsembrist töötab Eesti Hoiuraamatukogu väljaannete osakonnas Kristi Väärtmaa.

Kristi Väärtmaa

Kristi on lõpetanud Tallinna Majandustehnikumis riigieelarve eriala ja täiendanud ennast Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta on töötanud Maa-ametis katastri vanemspetsialistina ning olnud eraettevõtja. Alates 2007. aastast on Kristi Väärtmaa shindo-instruktor. Enne Hoiuraamatukogusse tööle asumist töötas ta Eolane AS-is tootmise vanemplaneerijana.

 

 

Kutsekoolituse õppurid tutvusid Eesti Pimedate Raamatukogu puuteraamatutega

Tutvumine EPR puuteraamatutega

Eesti Hoiuraamatukogu hoidlate külastus

Hoidlate külastus

Peavarahoidja Kalju Tammaru ringkäik hoidlates

Peavarahoidjaga ringkäik

 

 

 

 

 

 

6. oktoobril käisid Hoiuraamatukogul külas Rahvusraamatukogu kutsekoolitusel osalejad.

Hoiuraamatukogu kogusid ning tööd tutvustas peavarahoidja Kalju Tammaru.
Eesti Pimedate Raamatukogu osakonna tegevusest rääkis juhataja Marja Kivihall.

 

Alates oktoobrist ühendati Eesti Hoiuraamatukogus hoiuosakond ja vahetusosakond ühtseks väljaannete osakonnaks, mida juhib Kai Lugus.

Eesti Hoiuraamatukogu väljaannete osakonna juhataja Kai Lugus

Kai Lugus

Kail on pikaajaline töökogemus raamatukogunduse vallas. Ta töötas Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus esmalt lugejateenindajana, seejärel neli aastat osakonnajuhatajana ning viimased kuus aastat vastutas teenindusdirektorina lugemissaalide avakogu ja hoidlas oleva põhikogu kujundamise eest. Tol perioodil tegi ta usinasti koostööd ka Eesti Hoiuraamatukoguga.

  • 50 praktilist saunanippi
  • Kõige vastupidavamad püsililled
  • Head ja halvad võõrliigid aias ning peenramaal
  • Parima maitsega puu- ja köögiviljasordid
  • Köögiaedniku käsiraamat
  • Kodused puhastusnipid
  • Tellisahju ehitamise ja kütmise teejuht
  • Koduköögi nipiraamat
  • Toataimede ellujäämise teejuht
  • Kuidas kodus loodust ja raha säästa

Raamatukogud, olete lahkelt oodatud!