6. mail kell 11 – 17 toimub Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Hoiuraamatukogu ühine säilitusalane seminar „Raamatu teekond: loogeldes loojangu poole“

Otseülekanne toimub Slido keskkonnas: https://app.sli.do/event/8lav6wvy/live/questions

 

 

Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Hoiuraamatukogu kutsuvad säilitusalasele veebiseminarile 6. mail kell 11.00—17.00.

Säilitamine on mäluasutuste üks olulisi tegevusi, mis tagab kasutajale vajaliku teabe kättesaadavuse kui ka kultuuriväärtuste säilimise. Mida, kuidas ja kui palju säilitada – need on küsimused, millega puutuvad kokku kõik kogusid omavad asutused ja organisatsioonid.

Rahvusraamatukogu ja Eesti Hoiuraamatukogu säilitusalasel seminaril mõtestatakse raamatute (laiemalt trükiste) tähtsust ühiskonna arengus ja raamatute elukaare erinevaid aspekte. Vaadeldakse säilitamise sisulisi ja praktilisi lahendusi nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis.

Seminar on suunatud kõigile trükiseid omavatele mäluasutustele ja annab võimaluse tihendada raamatukogude vahelist koostööd, vahetada kogemusi ning kooskõlastada säilitusalaseid põhimõtteid. Sihtrühmaks on raamatukogud, muuseumid, arhiivid, jt kultuuriasutused ja -organisatsioonid, kes tegelevad trükiste väljaandmise, kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega.

Moderaator: Kalju Tammaru, Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja

Rohkem infot: Kaire Lass, Eesti Rahvusraamatukogu peavarahoidja, kaire.lass@nlib.ee, 5680 7104

Päevakava:

11.00—11.05 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo avasõnad

Sissejuhatavad ettekanded

11.05—11.30 Teadlaste roll inimeste digijälgede loomises 
Maria Murumaa-Mengel, PhD, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi  sotsiaalmeedia lektor

11.30—11.50 Raamat 21.sajandi rahvusraamatukogus 
Piret Lotman, RR vanemteadur

11.50—12.10 Väljaannete säilitamine Eestis  
Ülle Talihärm, Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik

12.10—12.30 Uus erand kultuuripärandi kättesaadavaks tegemiseks  
Henrik Uustalo, Eesti Rahvusraamatukogu autoriõiguse juhtiv spetsialist

Raamatukogude ülevaated ja ootused hoiuraamatukogu teenusele

12.35—12.55 Tartu Ülikooli raamatukogu ülevaade 
Kristhel Haak, Tartu Ülikooli raamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja

12.55—13.15 Teavikute säilitamisest Tallinna Keskraamatukogus  
Aivi Sepp, Tallinna Keskraamatukogu töötlusosakonna juhataja

13.15—13.35 Hoiuraamatukogu kui rahvaraamatukogu oluline koostööpartner 
Kaili Õunapuu-Seidelberg, Lääne-Virumaa keskraamatukogu direktor

13.35—13.55 Paneme raamatud liikuma! 
Riin Olonen, Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogusüsteemi peaspetsialist

14.00-14.50 Lõunapaus  

Hoiuraamatukogud maailmas ja Eestis

14.50—15.15 To receive, store and offer material for the use of other libraries – The tasks of  National Repository Library of Finland 
Johanna Vesterinen, Soome Hoiuraamatukogu direktor

15.15—15.40 The Cooperative Storage Library Switzerland (CSLS) – a successful multi-cantonal cooperation 
Daniel Tschirren, Luzerni Kesk- ja Ülikooli raamatukogu asedirektor

15.40—16.00 Säilitada või hoida? Toimida või tegutseda? Omada või olla? Eesti Hoiuraamatukogu täna ja teel tulevikku
Gerda Kulli-Kordemets, Eesti Hoiuraamatukogu direktor

Vestluspaneel

16.00—17.00  Raamat kui prügi
Gerda Kulli-Kordemets, Eesti Hoiuraamatukogu direktor
Marion Leetmaa, AS Ragn Sells keskkonnaspetsialist
Esper Linask, AS Keskkonnateenused välisturgude ostu-müügijuht
Kristian Kirsfeldt, Disaini Loovagentuur Velvet, disaini loovjuht

 


Rohkem infot: https://www.nlib.ee/et/raamatu-teekond-loogeldes-loojangu-poole

Eesti Hoiuraamatukogu teenindab külastajaid eelneva kokkuleppe alusel.

Kristi Väärtmaa tel  521 3464 / e-post kristi.vaartmaa@hoiuraamatukogu.ee

Raamatute äraandmiseks saab kellaaja kokku leppida telefonil 646 5202.

Eesti Hoiuraamatukogu alustas koostööd Eesti Töötukassa ja Justiitsministeeriumiga, pakkudes võimalust vabatahtlikel ja ühiskondliku töö tegijatel panustada raamatukogu töödesse-tegemistesse. Sel viisil saame kaasa aidata sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele ja praktilisele ajakasutusele.

Oodatud on ka kõik teised, kel soov või vajadus rakendada oma oskusi, jõudu ja aega kasulikult ning kel huvi töötada nimelt raamatute keskel.

Vabatahtliku töö võimaluste kohta Eesti Hoiuraamatukogus saab täpsemat infot e-posti aadressil: kai.lugus@hoiuraamatukogu.ee

Eesti Pimedate Raamatukogu pressiteade

Mullu kevadel oli Tallinna Ülikoolis avatud erivajadustega lastele mõeldud õppevahendeid tutvustanud näitus „Kaasav ELU“, millel välja pandud ülikoolis pea 15 aasta jooksul valmistatud puuteraamatud. Veidi enam kui kuu tagasi lõppes Eesti Ajaloomuuseumi, Vabamu ja Eesti Arhitektuurimuuseumi projekt, mille raames valmistati Tallinna vanalinna tosina ajaloolise hoone ning paiga kombatavad pildid ja kirjeldustõlked. Puuteraamatutes on punktkirjas tekstid ja plastmasslehtedel reljeefsete piltide juures samas kirjas selgitused. Punktkirja kasutajaile valmis Eesti Pimedate Raamatukogus äsja uue aasta kalender. 4. jaanuar on aga punktkirjapäev, kui möödub 212 aastat rahvusvahelise pimedate kirja looja Louis Braille sünnist.

Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Kõige enam kasutavad punktkirja ja loevad selles kirjas raamatuid pimedad lapsed. Koolis selgeks saadud Braille kiri annab kirjaoskuse. Lugemisoskus tekitab huvi maailmas toimuva vastu. Põhikooli lõpetades punktkirjas raamatute lugemine siiski väheneb – asemele tulevad näitlejate esituses salvestatud heliraamatud ja kõnesünteesitarkvaraga arvutiga loetav kirjandus, mis võimaldavad info kiirema saamise.

Eesti peamine punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Tallinnas asuv Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana tegutsev Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on 950 nimetust punktkirjas raamatuid. Viimastel aastatel on valmistatud põhiliselt punktkirjas lasteraamatuid. Mullu trükiti Braille kirja Andrus Kivirähki „Tont ja Facebook“ ning Hugo Vaheri „Vääna jäljekütid“ kolm raamatut. Kahe raamatuga on esindatud Kairi Look ja Kadri Hinrikus. Lugejateni jõudsid punktkirjas ka Ilmar Tomuski, Eno Raua, Markus Saksatamme, Jaanus Vaiksoo, Kaida Klaosi, Siiri Pärksoni ja Maria Parri kirjutatud lasteraamatud. Vene keeles anti välja Aleksandr Puškini ja Aleksandr Volkovi kaks lasteraamatut.

Maailma Pimedate Liit võttis 2000. aastal Melbourne’is toimunud täiskogul vastu Louis Braille sünnikuupäeva ülemaailmseks punktkirjapäevaks kinnitanud resolutsiooni. Esimest korda märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva 2001. aasta 4. jaanuaril. Eestis tehti seda Eesti Pimedate Raamatukogu eestvõttel esmakordselt kolm aastat hiljem, 2004. aastal.

Priit Kasepalu
Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht
Telefon: 5646 8364
e-post: priit.kasepalu@epr.ee

 

 

 

 

 

 

 

23.12.2020 on Eesti Hoiuraamatukogu avatud kella 9.00 – 14.00.
24.12.2020 – 03.01.2021 on raamatukogu suletud.

Soovime kõigile tugevat tervist, rahulikke jõule ja rõõmurikast aastavahetust!

 

Alates 1. detsembrist töötab Eesti Hoiuraamatukogu väljaannete osakonnas Kristi Väärtmaa.

Kristi Väärtmaa

Kristi on lõpetanud Tallinna Majandustehnikumis riigieelarve eriala ja täiendanud ennast Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta on töötanud Maa-ametis katastri vanemspetsialistina ning olnud eraettevõtja. Alates 2007. aastast on Kristi Väärtmaa shindo-instruktor. Enne Hoiuraamatukogusse tööle asumist töötas ta Eolane AS-is tootmise vanemplaneerijana.

 

 

Kutsekoolituse õppurid tutvusid Eesti Pimedate Raamatukogu puuteraamatutega

Tutvumine EPR puuteraamatutega

Eesti Hoiuraamatukogu hoidlate külastus

Hoidlate külastus

Peavarahoidja Kalju Tammaru ringkäik hoidlates

Peavarahoidjaga ringkäik

 

 

 

 

 

 

6. oktoobril käisid Hoiuraamatukogul külas Rahvusraamatukogu kutsekoolitusel osalejad.

Hoiuraamatukogu kogusid ning tööd tutvustas peavarahoidja Kalju Tammaru.
Eesti Pimedate Raamatukogu osakonna tegevusest rääkis juhataja Marja Kivihall.

 

Alates oktoobrist ühendati Eesti Hoiuraamatukogus hoiuosakond ja vahetusosakond ühtseks väljaannete osakonnaks, mida juhib Kai Lugus.

Eesti Hoiuraamatukogu väljaannete osakonna juhataja Kai Lugus

Kai Lugus

Kail on pikaajaline töökogemus raamatukogunduse vallas. Ta töötas Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus esmalt lugejateenindajana, seejärel neli aastat osakonnajuhatajana ning viimased kuus aastat vastutas teenindusdirektorina lugemissaalide avakogu ja hoidlas oleva põhikogu kujundamise eest. Tol perioodil tegi ta usinasti koostööd ka Eesti Hoiuraamatukoguga.

  • 50 praktilist saunanippi
  • Kõige vastupidavamad püsililled
  • Head ja halvad võõrliigid aias ning peenramaal
  • Parima maitsega puu- ja köögiviljasordid
  • Köögiaedniku käsiraamat
  • Kodused puhastusnipid
  • Tellisahju ehitamise ja kütmise teejuht
  • Koduköögi nipiraamat
  • Toataimede ellujäämise teejuht
  • Kuidas kodus loodust ja raha säästa

Raamatukogud, olete lahkelt oodatud!