Hoiuraamadukogo and Võrol nõvvo ja korjas raamatit kokko

 

Kordemetsa Gerda. Rahmani Jani pilt

Midä tetä raamatidõga, midä inämb vaia ei lää? Eesti Hoiuraamadukogo tulõ seo kuu Võrolõ uma suurõ kogomiskampaaniaga «Anna raamatulõ vahtsõnõ elo!». Kogomiskasti pandas vällä 14. vahtsõaastakuul, raamadukogorahvas esi om korjaman ja nõvvo andman 22. vahtsõaastakuul kellä 12–16 Võromaa keskraamadukogon. 

«Püvvämi uma kampaaniaga tetä Eestile tsõõri pääle. Parhilla jõvvami säändsit teedüsse- ja kogomisõpäivi tetä ütel puulpääväl kuun,» kõnõlõs hoiuraamadukogo direktri Kordemetsa Gerda.

Eesti Hoiuraamadukogo om paik, kon hoitas alalõ väärt raamatit, midä veidemb tarvitõdas. Viil tegeldäs raamatidõ vahendusõga: mõnt raamatut ei olõ ütel vaia, a tõõsõl jäl om vaia. «Om suur hulk raamatit, midä otsitas takan tikutulõga,» seletäs Kordemets. «Näütüses sari «Seiklusjutte maalt ja merelt», miä rändäs mi mant kipõstõ edesi.»

Saman om Kordemetsa jutu perrä ka hulk säändsit raamatit, midä ei olõ mõtõt alalõ hoitagi. Nuu omma näütüses suurõ trüküarvuga vällä antu Stalini ja Lenini teossõ, ka suurt jako nõvvokogo-aigsõt ilokirändüst om väega hulga.

«Mi, eestläse, olõmi raamadurahvas ja meil om vallus mõtõlda raamadu ärviskamisõst. A siski om nii, et ka raamadu elol om alostus ja lõpp, täpipäält nigu inemiselgi,» seletäs tä.

Raamadu, midä saa hoiuraamadukogolõ anda, võiva olla tarvitõdu, a piät olõma puhta, nuu ei või haisada ega hallita. «Soovita huviliidsil kirota vai kõlista Eesti Hoiuraamadukogo välläandidõ osakunda, kost saa tarka nõvvu,» kõnõlõs Kordemetsa Gerda. Tarviligu numbri ja muu teedüs om internetin leheküle hoiuraamatukogu.ee pääl.

«Taha siski viil mano üteldä, et raamatidõ sortmisõ man om ka üts tundõperi väiku asi, midä mi hää meelega tunnista. Ku kinkalgi om ummi raamatidõga väega tundõlinõ läbisaaminõ ja täl õkva kuigi käsi ei nõsõ näid esi sortma ja utilisiirmä, sis või nuu raamadu iks meile tuvva,» ütles Kordemetsa Gerda lõpõtusõs.

Rahmani Jan

Täna, 4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate kirja looja Louis Braille 213. sünniaastapäeval, märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Punktkiri on sõrmedega loetav reljeefsetest punktikombinatsioonidest kiri, mida selle looja nime järgi nimetatakse ka Braille kirjaks.

Louis Braille töötas punktkirja välja 1825. aastal ja pimedate eestlasteni jõudis see 19. sajandi viimasel veerandil. Helisalvestustehnika ja arvutite ning nutiseadmete arengu tõttu on nüüdseks punktkirja osa info edastamisel vähenenud, kuid ei ole kadunud. Punktkirjas raamatuid loetakse vähem, kuid selles kirjas info kasutamine muudes valdkondades on laienenud.

Riigi peamine punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana tegutsev Eesti Pimedate Raamatukogu. Kuna niisuguste raamatute peamised lugejad on lapsed, valmistati mullu punktkirjas just neile mõeldud raamatuid – jutustusi ning jutu- ja luulekogusid. Lugejateni jõudsid punktkirjas Timo Parvela „Ella ja Samppa vägiteod“, Aino Perviku „Paula sõidab kevadet vaatama“, Juhani Püttsepa „On kuu kui kuldne laev“, Piret Raua „Mina, emme ja meie igasugused sõbrad“, Leelo Tungla „Pool koera“, Jaanus Vaiksoo „Nõiutud pulmarong“ ning Aidi Valliku „Imelood“. Täisealistele lugejatele valmistati Eesti Pimedate Raamatukogus punktkirjas Eesti Pimedate Liidu ajakiri Valguse Kaja. Populaarseim punktkirjas väljaanne oli 2022. aasta kalender, mida trükiti 60 eksemplari.

Praegusel ajal hakkavad pimedad õpilased pärast põhikooli enam heliraamatuid kuulama ja kõnesünteesitarkvara abil arvutist tekste lugema. Koolis hästi omandatud punktkirjaoskus on edaspidi abiks aga ka muudes valdkondades ja toetab pimedaid inimesi kogu elu. Aastakümneid tagasi nägemise kaotanud inimeste sõnul loevad nad punktkirjas raamatuid lisaks elamuse saamisele ka selleks, et õigekirja mitte unustada.

Punktkirjas tähistusi võib leida ravimipakenditel ja liftinuppude juures. Mullu andis Omniva välja Eesti Pimedate Liidu 100. aastapäevale pühendatud haruldase postmargi, millel hind trükitud ka punktkirjas. Keskkonnaameti tellimusel valmisid loodust tutvustavad õppevahendite kogud Meeltemätas, milles olevatel näidistel on nii tava- kui ka punktkirjas tekstid. Itella lisas Smartposti uutele pakiautomaatidele punktkirjas tähised – et ka pime inimene võiks paki nägija abita kätte saada. Eesti Ajaloomuuseumi monumentide pargis ja Eesti Rahva Muuseumi näitusel „Kaasav ELU“ on samuti punktkirjas selgitused. Pöide Pruulikoda lisas oma populaarseima õlle sildile punktkirja.

Eestis märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva esmakordselt 4. jaanuaril 2004.

 

Priit Kasepalu,

Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht

Telefon 5646 8364

 

23. detsember avatud                     9.00 – 14.00

24. detsember -26. detsember      SULETUD

30. detsember avatud                     9.00 – 14.00

31. detsember – 2. jaanuar             SULETUD

 

Rõõmsat ja rahulikku pühadeaega!

Eelmisel nädalal olid kampaania ANNA RAAMATULE UUS ELU kogumiskastid Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis

Kampaania „Anna raamatule uus elu“ on levitanud teadmist Eesti Hoiuraamatukogu ülesannete kohta laiemalt.

„Eelmisel kuul võttis meiega ühendust Tallinna Mustamäe Gümnaasium. Nende huvi oli koolis korraldatava märkamise ja heategevuse projekti raames osaleda ka raamatute kogumise kampaanias,“ ütles Eesti Hoiuraamatukogu väljaannete osakonna juht Kai Lugus.

Kuigi koolide külastamine esialgse plaani järgi „Anna raamatule uus elu“ projekti plaanidesse ei kuulunud, otsustasime siiski võimalust kasutada. Direktor Gerda Kulli-Kordemets arvas, et teatud mõttes meenutab ju üleliigsete raamatute kokkukogumine ja ära andmine kunagist vanapaberikogumist koolides, mis tekitas õpilastes alati elevust.

Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru kõneleb Mustamäe Gümnaasiumi õpilastele, kuidas leida endal üle jäänud raamatule uus lugeja

Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru kõneles raamatunädala avapäeval õpilastele raamatu eluringist ning sellest, milliseid raamatuid on mõtet Eesti Hoiuraamatukokku tuua, kuidas anda raamatule võimalikult pikk elu, säästes sellega keskkonda ning kuidas muuta väärikaks raamatu elu lõpp. Kai Lugus: „Õpilased kuulasid suure huvi ja uudishimuga. Lapsed olid julged küsima ja kaasa mõtlema.“

 

Mustamäe Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad annetasid Hoiuraamatukogule nädalase kogumiskampaania tulemusena 284 eestikeelset raamatut. „Üllatavalt palju läks riiulisse, nii jutu-, laste kui teaberaamatuid,“ kommenteeris Kalju Tammaru nädala lõpus rõõmsalt. „Palju oli suhteliselt uut raamatut, raamatud olid korralikud ja puhtad. Oli ka kasutamata õpikuid, osa raamatuid sai Vanalinna Hariduskolleegium kohe endale. Kaasa arvatud üks eesti keele õpik, mille leidmine pidavat olema suur ime.“

Kõige toredam oli aga nädala kokkuvõttes see (mis üllatas õpetajaidki), kui aktiivselt käis raamatute vahetamine selle nädala jooksul õpilaste endi vahel. „See on just see, mis on kampaania „Anna raamatule uus elu“ juures kõige toredam,“ märkis Gerda Kulli-Kordemets, „et suur hulk raamatuid leiab järgmise lugeja Hoiuraamatukokku sattumata.“

Kalju Tammaru tegi Mustamäe Gümnaasiumi õpilastele ettepaneku korraldada kevadel veel üks raamatuvahetuspäev, mille ülejäägid tulevad Hoiuraamatukokku. „Meil on väga hea meel, et Mustamäe Gümnaasium meid kutsus – kogemused esimesest sedalaadi ettevõtmisest on igati positiivsed,“ sõnas Kalju Tammaru.

Eesti Hoiuraamatukogu peab nüüd aru, kuidas uuel aastal kampaaniat „Anna raamatule uus elu“ laiendada ning arendada välja alaprogramm koolidele üle Eesti.

Tallinna Mustamäe Gümnaasium korraldab 13. – 17. detsembril kooli keskkonna ja taaskasutuse ürituse, kuhu on kutsutud Eesti Hoiuraamatukogu oma üle-eestilise kampaaniaüritusega ANNA RAAMATULE UUS ELU.
Esmaspäeval, 13.detsembril kell 11.00 on 5A, 5D, 4A ja 6B klasside õpilastel suurepärane võimalus kuulata kooli aulas Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru huvitavat ja värvikat loengut, kuidas raamatule igas mõttes uus elu anda. 

Hoiuraamatukogu kogumiskastid on koolis esmaspäevast reedeni. Sinna võib kogu koolipere tuua üleliigseid raamatuid, mis sobiksid anda uutele lugejatele.

Koostööüritusega saab täiendust nii Mustamäe Gümnaasiumi märkamise ja heategevuse projekt kui ka Hoiuraamatukogu raamatute kogumise ja teabe jagamise kampaania.

 

 

Eesti Hoiuraamatukogu on saanud abiks olla Harkujärve kogukonnakeskuse Lugemistoa sisustamisel vajamineva kirjandusega. Lugemistoa perenaine Karin Suursalu pälvis selle eest 20. novembril Harku vallalt Erna ja Juhan Tui nimelise kultuuristipendiumi. „Olge tänatud toetuse ja annetuste eest! Tänu teile olen saanud ka teistele raamatukogudele head teha,“ kirjutas Karin Suursalu Hoiuraamatukogule.

Kokku on Hoiuraamatukogu Lugemistoale üle andnud 2 400 trükist.

Lugemistoad ja avariiulid on viimasel ajal kogukonnakeskustes üha populaarsemad. Hoiuraamatukogu loodab, et tunnustus Karin Suursalule innustab ka teisi kogukonnakeskusi lugemistube või –riiuleid looma ning Eesti Hoiuraamatukogu abiga sisustama.

Loeme end targaks – igas Eestimaa nurgas!

 

Eesti Hoiuraamatukogu ahvatlevad punased kastid ootasid Kärdla Linnaraamatukogu ees täitumist

Nädala jooksul oli Kärdla Linnaraamatukokku toodud juba kaubikutäis raamatuid

13. novembril toimus Eesti Hoiuraamatukogu raamatute kogumise ja teabe jagamise päev Kärdla Linnaraamatukogus, mis oli üle-eestilise aktsiooni ANNA RAAMATULE UUS ELU teine kogumispäev. Kampaania algas 23. oktoobril Pärnus. Järgmisena külastab Hoiuraamatukogu 22. jaanuaril Võru Keskraamatukogu.

„Hoiuraamatukogu Hiiumaa-reis kulges üle ootuste edukalt,“ tõdes peavarahoidja Kalju Tammaru täna hommikul, olles pühapäeva jooksul üle lugenud ja ära sorteerinud kogu Kärdlast kaasatoodu.

„Eestikeelseid raamatuid toodi meile 4350, võõrkeelseid 475, ajakirju 110,  kokku kogusime 4935 trükist. Kui lisada kohapeal tehtud vahetused (umbes paar kasti raamatuid leidsid juba seal uue omaniku), tuleb kokku julgelt 5000 trükist,“ täpsustas Tammaru.

„Hiidlaste huvi oli ikka üle ootuste suur,“ kommenteeris Eesti Hoiuraamatukogu direktor Gerda Kulli-Kordemets. „Meie punased musta Peemotiga kogumiskastid olid nädal varem Kärdla Linnaraamatukogus raamatute ootel ja juba päev enne meie väljasõitu helistas Kärdla Linnaraamatukogu direktor Annely Veevo murega, et kastid on juba raamatuid täis ning kas need  mahuvad ikka kõik korraga kaasa. Õnneks olime seekord läinud teele kahe kaubikuga,“ ütles Kulli-Kordemets.

Nii mõnigi raamat leidis omale uue lugeja juba sealsamas

Eesti Hoiuraamatukogu telgis Kärdla Linnaraamatukogu ees käis usin askeldamine

Kalju Tammaru kinnitas omalt poolt, et hiidlaste toodud raamatud olid enamikus väga heas korras ning hulgas oli ka meie mõistes tõeliselt ihaldusväärseid teoseid, mis jõuavad väga kiiresti uue lugejani. „Ja kuna hiidlaste huvi oli suur, nad asuvad pealinnast tõesti kaugel ning – nagu ikka – leidus inimesi, kes vaatamata aktiivsele teavitusele polnud sellest midagi kuulnud, tulevad meie kastid mingil ajal pärast uut aastat ilmselt Kärdlasse veelkord tagasi,“ täiendas Kulli-Kordemets.

Väljaannete osakonna juhataja Kai Lugus lisas, et sama aktsiooni käigus viis Hoiuraamatukogu raamatuid ka Käina ja Emmaste koolidele, Samaaria ja Tohvri hooldekodule, Pühalepa naistekojale ja Kärdla raamatukogule: „Spontaanse mõtte ajel (kuna seal olid peaaegu ainult vanad nõuka-aegsed raamatud), jätsime paarkümmend uhiuut raamatut ka praam Leigeri raamaturiiulisse.“

Praam Leigeri raamatunurk sai olulist täiendust täiesti uute raamatute näol

„Oleme väga tänulikud Hiiu Lehele, Kadi Raadiole, Kärdla Linnaraamatukogule ja TS Laevadele, kes aitasid läbi viia kogumispäeva teavituskampaaniat. „Täna hommikul tegime TS Laevadele koostööettepaneku, et Hoiuraamatukogu hakkaks püsivalt täiendama kõikide TS Laevade raamaturiiuleid.“

Järgmine üritus sarjast ANNA RAAMATULE UUS ELU toimub 22. jaanuaril kell 12 – 16 Võru Keskraamatukogus. Hoiuraamatukogu silmapaistvad punased kogumiskastid on Võrus raamatute ootel alates 14. jaanuarist.

IGA RAAMATUTE ANNETAJA SAI ENDALE HOIURAAMATUKOGU TELGIS VALIDA TÄNUTÄHEKS UUE RAAMATU

OSA ANNETATUD RAAMATUTEST LEIDSID KOHE UUE HUVILISE LUGEJA

23. oktoobril toimus Eesti Hoiuraamatukogu teabe- ja raamatute kogumise päev Pärnu Keskraamatukogus, mis oli Hoiuraamatukogu üle-eestilise kampaania ANNA RAAMATULE UUS ELU avalöök.

Hoiuraamatukogu kogus Pärnu inimestelt ligemale 3000 teavikut.

 

 

„Pärnakate huvi oli suur, aga seda me lootsimegi,“ kommenteeris Eesti Hoiuraamatukogu direktor Gerda Kulli-Kordemets. „Üllatav oli ehk see, et paljud raamatuid annetanud inimesed leidsid endale kohapealt juba uut lugemist asemele. See oli muidugi marginaalne osa kogutust, kuid just see on meie tegevuse toredaim osa: kui raamat otsib uut lugejat, siis ta leiab selle. Ülejäänu, ehk siis enamik kogutust, läheb – nagu tavaliselt – jagamisele erinevate raamatukogude, lasteasutuste, haiglate ning teiste asutuste vahel või leiab endale koha Eesti Hoiuraamatukogu hoidlates. Paratamatu on aga see, et osa teavikuid on jõudnud oma eluteekonna lõppu ning peavad minema utiliseerimisele,“ lisas Kulli-Kordemets.

Ühtlasi jagasid Hoiuraamatukogu spetsialistid Pärnu raamaturahvale teavet selle kohta, milliseid väljaandeid Hoiuraamatukogu vajab ja ootab, et neile uus lugeja leida, ning millised väljaanded ja millise eeltöötlusega võib annetaja juba ise utiliseerimisele suunata.

Järgmine üritus sarjast ANNA RAAMATULE UUS ELU toimub juba 13. novembril Kärdla Linnaraamatukogus. 22. jaanuaril on aga kokku lepitud ANNA RAAMATULE UUS ELU päev Võrumaa Keskraamatukogus.